Karula Ajaloolised hooned ja vaated
(Kasutatud pildimaterjal kuulub Karula Muinsuskaitse Seltsile)

Karula ev. luteri usu (Püha Maarja) kirik Lüllemäel 19. sajandi alguses

Karula apostliku õigeusu (Jumalaema kaitse) kirik Pikkjärve külas 1912. aastal

Karula (Karolen) mõisahoone enne põlemist 1919.a.

Kaagjärve (Kawershof) mõis 20. sajandi alguses.

Vana Karula vallamaja Käärikmäe külas 20. sajandi alguses

Karula Kihelkonna Organisatsioonide Liidu maja 20. sajandi keskel

Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Lüllemäel 23. juunil 1936. aastal

Karula luterliku kihelkonnakooli hoone (leerimaja) Köstrijärve ääres 19. sajandi alguses

Madsa algkooli hoone Rebasemõisa külas 1930. aastal

Kaagjärve (Jakobi) algkooli hoone 1918. aastal.

Peetri algkooli hoone Valtina külas 1932. aastal

Vissi (Pikkjärve) vene õigeusu kihelkonnakooli hoone.

Vissi (Pikkjärve) õigeusu kiriku juurde 1878. aastal ehitatud kivist kihelkonnakooli hoone.

Vaade Lüllemäe külale Valga poolt 1907. aastal

Kaagjärve mõisa (Alamõisa) tööstuskompleks 19. sajandi lõpus

Vaade Täta talu hoonetele Rebasemõisa külas 20. sajandi alguses

Varese veski Väheru külas

Karula Piimaühingu hoone 20. sajandi alguses

Vaade Kaagjärve Alamõisa külale 19. sajandi algul

Karula Võitööstus 1960. aastal

Lüllemäe algkooli hoone 1960. aastal

 
			  
 Karula ev. luteri usu (Püha Maarja) kirik Lüllemäel 19. sajandi alguses
Karula Maarja kiriku täpne ehitusaeg pole teada. Ajalooallikate põhjal on arvatud, et see toimus keskajal, hiljemalt 15. sajandil. Ühe vana jutu järele, mis on üles kirjutatud 1613. aastal katoliku visitatsiooniprotokolli, olevat kiriku ehitanud Saksamaalt tulnud  meremehed. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne pääsemise korral kirik ehitada.
Karula kirik on sajandite jooksul sõdades väga palju kannatada saanud. 1657. aastal sõja ajal muutsid venelased kiriku oma hobuste talliks. Peaaegu kogu 17. sajandi oli kirik varemeis. 1730. aastaks oli Põhjasõja ajal hävitatud kirik uuesti üles ehitatud.
Kiriku võlvid ei suutnud nii paljudele kahjustustele vastu panna ja purunesid täielikult. Karula kirikuõpetaja Coelestin Heling  jättis surres 1779. a.   kogu oma vara kirikule sooviga, et selle eest kirikule uued võlvid ehitataks. Leiti aga, et vanad müürid pole suutelised uusi võlve kandma ja seepärast tuli leppida lihtsa puulaega. C. Helingi ülejäänud pärandist osteti kirikule Saksamaalt orel. Viimane põhjalik kiriku remont ja ümberehitus toimus 1835. aastal. Ehitati ka uus puutorn. Altaripildiks sai koopia kunstnik Brüllowi maalist „Jeesus ristil“, mille kinkis kirikule 1882.a. Kaagjärve ja Karula mõisate ühine omanik Moritz Friedrich von Grote. Kirik mahutas 450 istekohta.
1944. aasta augustis põles kirik sõjatules maha. Peale Teise Maailmasõja lõppu peeti köster Aksel Kripsaare eestvõttel plaani kirik veelkord üles ehitada, kuid plaanidest kaugemale ei jõutud. Tänaseni on kirik ikka varemeis. 1997. aastal valmis vanade kirikumüüride kõrvale kirikumõisa aidast ümberehitatuna uus kirik.
Karula ev. luteri usu (Püha Maarja) kirik Lüllemäel 19. sajandi alguses
Karula Maarja kiriku täpne ehitusaeg pole teada. Ajalooallikate põhjal on arvatud, et see toimus keskajal, hiljemalt 15. sajandil. Ühe vana jutu järele, mis on üles kirjutatud 1613. aastal katoliku visitatsiooniprotokolli, olevat kiriku ehitanud Saksamaalt tulnud  meremehed. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne pääsemise korral kirik ehitada.
Karula kirik on sajandite jooksul sõdades väga palju kannatada saanud. 1657. aastal sõja ajal muutsid venelased kiriku oma hobuste talliks. Peaaegu kogu 17. sajandi oli kirik varemeis. 1730. aastaks oli Põhjasõja ajal hävitatud kirik uuesti üles ehitatud.
Kiriku võlvid ei suutnud nii paljudele kahjustustele vastu panna ja purunesid täielikult. Karula kirikuõpetaja Coelestin Heling  jättis surres 1779. a.   kogu oma vara kirikule sooviga, et selle eest kirikule uued võlvid ehitataks. Leiti aga, et vanad müürid pole suutelised uusi võlve kandma ja seepärast tuli leppida lihtsa puulaega. C. Helingi ülejäänud pärandist osteti kirikule Saksamaalt orel. Viimane põhjalik kiriku remont ja ümberehitus toimus 1835. aastal. Ehitati ka uus puutorn. Altaripildiks sai koopia kunstnik Brüllowi maalist „Jeesus ristil“, mille kinkis kirikule 1882.a. Kaagjärve ja Karula mõisate ühine omanik Moritz Friedrich von Grote. Kirik mahutas 450 istekohta.
1944. aasta augustis põles kirik sõjatules maha. Peale Teise Maailmasõja lõppu peeti köster Aksel Kripsaare eestvõttel plaani kirik veelkord üles ehitada, kuid plaanidest kaugemale ei jõutud. Tänaseni on kirik ikka varemeis. 1997. aastal valmis vanade kirikumüüride kõrvale kirikumõisa aidast ümberehitatuna uus kirik.
 Karula apostliku õigeusu (Jumalaema kaitse) kirik Pikkjärve külas 1912. aastal
Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus asutati 1846. aastal. Sama aasta 4. aprillil alustas oma tegevust esimene preester Jakob Kussovski. Kirikuruumidena kasutati Karula mõisas asuvat vana puumaja, mille teises otsas asus kogukonnakohus. Ruumid olid väga väiksed. Juba järgmisel aastal ehitati 2 km kaugusele mõisast Vissi kõrtsi juurde uus puukirik, mida hakati nimetama asukoha järgi Vissi kirikuks. Puukirik ei suutnud aga täita oma ülesandeid, sest vajas sageli remontimist. 1875. aastal puukirik lammutati ja alustati praeguse ristikujulise kivikiriku ehitamist. Valmival hoonel oli kokku kuus torni (kuplit). Kirik sai valmis 1878. aastal ja samal aastal ka õnnistati.
Nõukogude ajal töötas kirik 1959. aastani. Hiljem tõmmati tornidelt ristid maha ja kirikut kasutati Karula sovhoosi laoruumina. Teistes kirikule kuuluvates hoonetes paiknesid kool ja lasteaed ning töötajate korterid. Enamus hoonetest on tänapäevani säilinud ja tagastatud kogudusele.
Karula apostliku õigeusu (Jumalaema kaitse) kirik Pikkjärve külas 1912. aastal
Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus asutati 1846. aastal. Sama aasta 4. aprillil alustas oma tegevust esimene preester Jakob Kussovski. Kirikuruumidena kasutati Karula mõisas asuvat vana puumaja, mille teises otsas asus kogukonnakohus. Ruumid olid väga väiksed. Juba järgmisel aastal ehitati 2 km kaugusele mõisast Vissi kõrtsi juurde uus puukirik, mida hakati nimetama asukoha järgi Vissi kirikuks. Puukirik ei suutnud aga täita oma ülesandeid, sest vajas sageli remontimist. 1875. aastal puukirik lammutati ja alustati praeguse ristikujulise kivikiriku ehitamist. Valmival hoonel oli kokku kuus torni (kuplit). Kirik sai valmis 1878. aastal ja samal aastal ka õnnistati.
Nõukogude ajal töötas kirik 1959. aastani. Hiljem tõmmati tornidelt ristid maha ja kirikut kasutati Karula sovhoosi laoruumina. Teistes kirikule kuuluvates hoonetes paiknesid kool ja lasteaed ning töötajate korterid. Enamus hoonetest on tänapäevani säilinud ja tagastatud kogudusele.
 Karula (Karolen) mõisahoone enne põlemist 1919.a.
Keskajal kuulusid Karula mõisa alad Sangaste piiskopimõisa koosseisu. Ajaloolased on arvamusel, et Karulas võis asuda mõis juba 17 sajandil või isegi varem. Peale Põhjasõda 1723. aastal andis Vene keiser Peeter Esimene Karula mõisa üle kindralleitnant Golovinile. Mõis eraldati Sangastest 1741. aastal, kui Ivan Ivanovitš Golovin müüs mõisa parun Georg Albrecht Mengdenile. Mengden kinkis selle 1750. aastal oma tütrele Katharina Elisabethile ja tema abikaasale  major Karl Ludvig von Delwigile. Pärast mehe surma abiellus lesk 1770. aastal major Heinrich Ernst von der Brüggeniga. 1788. aastal pärandus mõis nende pojale Ernst Johann Dietrich von der Brüggenile. 1838.aastal ostis mõisa maanõunik polkovnik Moritz Friedrich von Grote, kelle perekonna omandusse jäi see kuni 1919. aasta riigistamiseni. 1911. aastal ehitati hoone ümber neoklassitsistliku stiili järgi.
Karula mõisa peahoone (loss) põles segastel asjaoludel maha 1919. aastal. 1924. aastal varemed lammutati ja müüdi ehitusmaterjaliks. Teised mõisale kuulunud hooned on enamuses säilinud tänapäevani ja on eraomandis.
Karula (Karolen) mõisahoone enne põlemist 1919.a.
Keskajal kuulusid Karula mõisa alad Sangaste piiskopimõisa koosseisu. Ajaloolased on arvamusel, et Karulas võis asuda mõis juba 17 sajandil või isegi varem. Peale Põhjasõda 1723. aastal andis Vene keiser Peeter Esimene Karula mõisa üle kindralleitnant Golovinile. Mõis eraldati Sangastest 1741. aastal, kui Ivan Ivanovitš Golovin müüs mõisa parun Georg Albrecht Mengdenile. Mengden kinkis selle 1750. aastal oma tütrele Katharina Elisabethile ja tema abikaasale  major Karl Ludvig von Delwigile. Pärast mehe surma abiellus lesk 1770. aastal major Heinrich Ernst von der Brüggeniga. 1788. aastal pärandus mõis nende pojale Ernst Johann Dietrich von der Brüggenile. 1838.aastal ostis mõisa maanõunik polkovnik Moritz Friedrich von Grote, kelle perekonna omandusse jäi see kuni 1919. aasta riigistamiseni. 1911. aastal ehitati hoone ümber neoklassitsistliku stiili järgi.
Karula mõisa peahoone (loss) põles segastel asjaoludel maha 1919. aastal. 1924. aastal varemed lammutati ja müüdi ehitusmaterjaliks. Teised mõisale kuulunud hooned on enamuses säilinud tänapäevani ja on eraomandis.
 Kaagjärve (Kawershof) mõis 20. sajandi alguses.
Mõisat on esmamainitud  1541. aastal. Tollal kandis ta Rastgarwe (Restjärve) nime ja kuulus Jürgen Kawerile. Kawerite nimest tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi. Hiljem moodustas ta ühise majapidamise Sangaste mõisaga. 1723. aastal kinkis Vene keiser Peeter Esimene selle koos Karula ja Sangaste mõisaga kindralleitnant Ivan Mihhailovitš Golovinile. 18. sajandil oli mõis veel vürst Golitsõni ja von Arpshoveni perekonna käes. 19. sajandi algul kuulus see lühemat aega von Blankenhagenitele ja von der Brüggenitele.  1838. aastal ostis ka selle mõisa maanõunik Moritz Friedrich von Grote. Kaagjärve mõis jäi nagu ka Karula mõis von Grotede perekonna kätte 1919. aasta riigistamiseni.
Kaagjärvel saab eristada kaht mõisakompleksi – mõisasüdant ehk Mäemõisa, kus asub peahoone (loss) ja mõned kõrvalhooned ning 1,8 kilomeetri kaugusel asuvat tööstushoonete kogumit, mida kutsutakse Alamõisaks.
Mäemõisas asuv neorenessanss-stiilis peahoone (loss) on ehitatud 1850. – 1870. aastatel.
Pärast väikest remonti 1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Kaagjärve (Jakobi) algkool. 1950. aastatel ehitati peahoone tervenisti kahekorruseliseks ja muudeti ka siseruumide paigutust. Kool asus härrastemajas 2007. aastani. Käesoleval ajal on peahoone (loss) ning mõned kõrvalhooned eraomandis.
Kaagjärve (Kawershof) mõis 20. sajandi alguses.
Mõisat on esmamainitud  1541. aastal. Tollal kandis ta Rastgarwe (Restjärve) nime ja kuulus Jürgen Kawerile. Kawerite nimest tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi. Hiljem moodustas ta ühise majapidamise Sangaste mõisaga. 1723. aastal kinkis Vene keiser Peeter Esimene selle koos Karula ja Sangaste mõisaga kindralleitnant Ivan Mihhailovitš Golovinile. 18. sajandil oli mõis veel vürst Golitsõni ja von Arpshoveni perekonna käes. 19. sajandi algul kuulus see lühemat aega von Blankenhagenitele ja von der Brüggenitele.  1838. aastal ostis ka selle mõisa maanõunik Moritz Friedrich von Grote. Kaagjärve mõis jäi nagu ka Karula mõis von Grotede perekonna kätte 1919. aasta riigistamiseni.
Kaagjärvel saab eristada kaht mõisakompleksi – mõisasüdant ehk Mäemõisa, kus asub peahoone (loss) ja mõned kõrvalhooned ning 1,8 kilomeetri kaugusel asuvat tööstushoonete kogumit, mida kutsutakse Alamõisaks.
Mäemõisas asuv neorenessanss-stiilis peahoone (loss) on ehitatud 1850. – 1870. aastatel.
Pärast väikest remonti 1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Kaagjärve (Jakobi) algkool. 1950. aastatel ehitati peahoone tervenisti kahekorruseliseks ja muudeti ka siseruumide paigutust. Kool asus härrastemajas 2007. aastani. Käesoleval ajal on peahoone (loss) ning mõned kõrvalhooned eraomandis.
 Vana Karula vallamaja Käärikmäe külas 20. sajandi alguses
Ehitatud arvatavasti 19. sajandi viimasel veerandil pärast 1890. aastate vallareformi. Võimalik, et praeguse hoone sees paikneb nö. vana vallamaja - maakivist keskosa võib olla vana kohtuhoone, millele viitavad siseseintes kinnimüüritud aknaavad. 1892. aastast pärineb teade, et kõik sisemised ruumid said ümber ehitatud nagu uuema aja kohtupidamise kord nõuab. Ümberehitus läks maksma üle 1000 rubla. Võimalik, et siis tehti ka väline ümberehitus. Maja on ristikujulise põhiplaaniga viilkatusega  põhiosas puithoone, kuid ristioleva majaosa alumine korrus on telliskivist, selle kohal olevad ärklikorrused puidust. Maja dekoor on väga silmapaistev – lõikelised rippviilud, akende ja uste kohal samuti lõikelised juugendlikud kaunistused, nurgapiireteks poolsambad, lõikelised sarikaotsad, pennid jne. Vallamaja interjöör on segu erinevatest ajastutest, säilinud on vanu tahveluksi, kuid palju on nõukogudeaegseid elemente.
Vallavalitsus paiknes hoones 1950. aastani. Nõukogude ajal töötas 1962. aastani hoones Karula külanõukogu. Hiljem kasutati hoonet kolhoosi-sovhoosi töötajate korteriteks. Käesoleval ajal on hoone eraomandis.
Vana Karula vallamaja Käärikmäe külas 20. sajandi alguses
Ehitatud arvatavasti 19. sajandi viimasel veerandil pärast 1890. aastate vallareformi. Võimalik, et praeguse hoone sees paikneb nö. vana vallamaja - maakivist keskosa võib olla vana kohtuhoone, millele viitavad siseseintes kinnimüüritud aknaavad. 1892. aastast pärineb teade, et kõik sisemised ruumid said ümber ehitatud nagu uuema aja kohtupidamise kord nõuab. Ümberehitus läks maksma üle 1000 rubla. Võimalik, et siis tehti ka väline ümberehitus. Maja on ristikujulise põhiplaaniga viilkatusega  põhiosas puithoone, kuid ristioleva majaosa alumine korrus on telliskivist, selle kohal olevad ärklikorrused puidust. Maja dekoor on väga silmapaistev – lõikelised rippviilud, akende ja uste kohal samuti lõikelised juugendlikud kaunistused, nurgapiireteks poolsambad, lõikelised sarikaotsad, pennid jne. Vallamaja interjöör on segu erinevatest ajastutest, säilinud on vanu tahveluksi, kuid palju on nõukogudeaegseid elemente.
Vallavalitsus paiknes hoones 1950. aastani. Nõukogude ajal töötas 1962. aastani hoones Karula külanõukogu. Hiljem kasutati hoonet kolhoosi-sovhoosi töötajate korteriteks. Käesoleval ajal on hoone eraomandis.
 Karula Kihelkonna Organisatsioonide Liidu maja 20. sajandi keskel (Nimetati ka Organisatsioonide Koduks)
Kõrtsihoone („kerikukõrts“) asub Lüllemäe külas, ehitatud arvatavasti 15. sajandil.
Endisest kõrtsihoonest ümberehitatud seltsimaja avati pidulikult 1926. aastal jõulude ajal. Ümberehitus läks maksma 5000 krooni. Uue saali ehitamisega avanesid lahedamad teostusvõimalused kõigile kohalikele organisatsioonidele. Tegutsesid laulukoorid, orkestrid ja näiteringid. Korraldati pidusid ja tantsuõhtuid.
Nõukogude ajal tegutsesid selles hoones külaraamatukogu, rahvamaja-kultuurimaja ja kauplus.  1964. aastal ehitati saali ja talli osale peale teine korrus. Tänapäeval tegutsevad hoones Lüllemäe kultuuri- ja huvialakeskus ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu.
Karula Kihelkonna Organisatsioonide Liidu maja 20. sajandi keskel (Nimetati ka Organisatsioonide Koduks)
Kõrtsihoone („kerikukõrts“) asub Lüllemäe külas, ehitatud arvatavasti 15. sajandil.
Endisest kõrtsihoonest ümberehitatud seltsimaja avati pidulikult 1926. aastal jõulude ajal. Ümberehitus läks maksma 5000 krooni. Uue saali ehitamisega avanesid lahedamad teostusvõimalused kõigile kohalikele organisatsioonidele. Tegutsesid laulukoorid, orkestrid ja näiteringid. Korraldati pidusid ja tantsuõhtuid.
Nõukogude ajal tegutsesid selles hoones külaraamatukogu, rahvamaja-kultuurimaja ja kauplus.  1964. aastal ehitati saali ja talli osale peale teine korrus. Tänapäeval tegutsevad hoones Lüllemäe kultuuri- ja huvialakeskus ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu.
 Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Lüllemäel 23. juunil 1936. aastal 
Vabadussõjas langenud Karula kihelkonnast pärit kangelaste mälestuse tähistamise mõtte algatajaks oli 1935. a. Kaitseliidu Karula kompanii pealik Johannes Valtin. Esialgu otsustati paigaldada kiriku seinale mälestustahvel. Johannes Valtini lahkudes Kaitseliidu Karula kompanii pealiku kohalt, sai uueks kompaniiülemaks dr. Gerhard Anderson, kelle eestvõtmisel peeti siiski paremaks püstitada ausammas. Asukohaks sai igivana kalmistuterritoorium Koobassaare – Valga – Iigaste – Antsla risttee läheduses. Mälestussamba projekti koostas maainsener Georg Saar, ettevõtjaks sai Jaan Kõiv ja kiviraidur oli Jaan Nõlvand. Materjaliks kasutati endise Karula mõisa väravas asunud suuri kivisambaid, mida rahvas kutsus lõvitulpadeks. Sammas avati pidulikult 23. juunil 1936. aastal. Kahjuks ei olnud konkreetsele ausambale määratud pikemaks ajaks terveks jääda. 1941. aasta kevadsuvel lõhkusid kohalikud kommunistlike ideede pooldajad ausamba raudkangidega. Ausammas taastati 12. juulil 1942. aastal, kuid  10. detsembril 1944. aastal lasti õhku.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega saabus Karula rahvale uuesti võimalus taastada Vabadussõja mälestusmärk. Sammas taastati Karula Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja taasavati 23. juunil 1992. aastal. Sellest ajast toimuvad igal aastal samba juures üritused Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal.
Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Lüllemäel 23. juunil 1936. aastal 
Vabadussõjas langenud Karula kihelkonnast pärit kangelaste mälestuse tähistamise mõtte algatajaks oli 1935. a. Kaitseliidu Karula kompanii pealik Johannes Valtin. Esialgu otsustati paigaldada kiriku seinale mälestustahvel. Johannes Valtini lahkudes Kaitseliidu Karula kompanii pealiku kohalt, sai uueks kompaniiülemaks dr. Gerhard Anderson, kelle eestvõtmisel peeti siiski paremaks püstitada ausammas. Asukohaks sai igivana kalmistuterritoorium Koobassaare – Valga – Iigaste – Antsla risttee läheduses. Mälestussamba projekti koostas maainsener Georg Saar, ettevõtjaks sai Jaan Kõiv ja kiviraidur oli Jaan Nõlvand. Materjaliks kasutati endise Karula mõisa väravas asunud suuri kivisambaid, mida rahvas kutsus lõvitulpadeks. Sammas avati pidulikult 23. juunil 1936. aastal. Kahjuks ei olnud konkreetsele ausambale määratud pikemaks ajaks terveks jääda. 1941. aasta kevadsuvel lõhkusid kohalikud kommunistlike ideede pooldajad ausamba raudkangidega. Ausammas taastati 12. juulil 1942. aastal, kuid  10. detsembril 1944. aastal lasti õhku.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega saabus Karula rahvale uuesti võimalus taastada Vabadussõja mälestusmärk. Sammas taastati Karula Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja taasavati 23. juunil 1992. aastal. Sellest ajast toimuvad igal aastal samba juures üritused Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal.
 Karula luterliku kihelkonnakooli hoone (leerimaja) Köstrijärve ääres 19. sajandi alguses
Pihkva ehitusmeistrite poolt ehitatud hoone valmis 1893. aastal ja oli ehitatud Karula kiriku koguduse leerimajaks. 1922. aastal võttis Valga maakonna koolivalitsus hoone endale. Kiriku nõukogu andis asja kohtusse ja kohus otsustas jätta maja, kus kihelkonnakool oli 1905 – 1922. aastal töötanud, Karula kirikule. Arvatavasti töötas kool enne leerimaja ehitamist selle otsa juures asuvas hoones, mis oli ehitatud 1827. aastal  (pildil kolmekorruselisest hoonest paremal). Leerimajas elas Karula kiriku köster ja kuni Teise Maailmasõja lõpuni asus seal ka leerikool.  Tuntumad koolihariduse edendajad Karulas olid köstrid Carl Stimm, Aleksander Anton ja Aksel Kripsaar.
Nõukogude ajal töötasid hoones mitmesugused asutused: Varumispunkt, Lüllemäe külanõukogu, Lüllemäe 7-klassiline kool (MTK), mis hiljem muudeti algkooliks, Spordiselts „Kalev“ Lüllemäe Õppe-spordibaas. Tänapäeval on koolihoone (leerimaja) eravalduses.
Karula luterliku kihelkonnakooli hoone (leerimaja) Köstrijärve ääres 19. sajandi alguses
Pihkva ehitusmeistrite poolt ehitatud hoone valmis 1893. aastal ja oli ehitatud Karula kiriku koguduse leerimajaks. 1922. aastal võttis Valga maakonna koolivalitsus hoone endale. Kiriku nõukogu andis asja kohtusse ja kohus otsustas jätta maja, kus kihelkonnakool oli 1905 – 1922. aastal töötanud, Karula kirikule. Arvatavasti töötas kool enne leerimaja ehitamist selle otsa juures asuvas hoones, mis oli ehitatud 1827. aastal  (pildil kolmekorruselisest hoonest paremal). Leerimajas elas Karula kiriku köster ja kuni Teise Maailmasõja lõpuni asus seal ka leerikool.  Tuntumad koolihariduse edendajad Karulas olid köstrid Carl Stimm, Aleksander Anton ja Aksel Kripsaar.
Nõukogude ajal töötasid hoones mitmesugused asutused: Varumispunkt, Lüllemäe külanõukogu, Lüllemäe 7-klassiline kool (MTK), mis hiljem muudeti algkooliks, Spordiselts „Kalev“ Lüllemäe Õppe-spordibaas. Tänapäeval on koolihoone (leerimaja) eravalduses.
 Madsa algkooli hoone Rebasemõisa külas  1930. aastal
Madsa 6-klassiline algkool asus 1879. aastal ehitatud koolimajas. Kooli asutamisajaks loetakse 1850. aastat. 1920. aastatel nimetati kooli Rebase algkooliks. Eesti iseseisvuse alguses töötas kool neljaklassilisena Madsal. 1923–27. aastal toimus seal ainult nooremate klasside õppetöö, vanemad  õpilased käisid Köstrijärve ääres asunud endises kihelkonnakooli hoones (kiriku leerimajas). Koolimajade vahe oli mitu kilomeetrit, kuid vormiliselt oli tegemist ühe algkooliga. Vaid 1926/27. õppeaastal töötasid need koolid ametlikult eraldi Rebase ja Madsa algkooli nime all. Pärast pikemaid ägedaid vaidlusi koolivõrgu korraldamise üle vallas, kus ei puudunud lastevanemate erinevate huvide kõrval ka vastuolud isikute pinnal, teostati 1927. aastal Madsa koolimajale juurdeehitus. See võimaldas Madsale koondada kõik kuus klassi.
Nõukogude ajal jätkas kool tööd 1957. aastani ja suleti õpilaste vähesuse tõttu. Hiljem asusid hoones Karula sovhoosi töötajate korterid. Tänaseks on koolimaja hävinud.
Madsa algkooli hoone Rebasemõisa külas  1930. aastal
Madsa 6-klassiline algkool asus 1879. aastal ehitatud koolimajas. Kooli asutamisajaks loetakse 1850. aastat. 1920. aastatel nimetati kooli Rebase algkooliks. Eesti iseseisvuse alguses töötas kool neljaklassilisena Madsal. 1923–27. aastal toimus seal ainult nooremate klasside õppetöö, vanemad  õpilased käisid Köstrijärve ääres asunud endises kihelkonnakooli hoones (kiriku leerimajas). Koolimajade vahe oli mitu kilomeetrit, kuid vormiliselt oli tegemist ühe algkooliga. Vaid 1926/27. õppeaastal töötasid need koolid ametlikult eraldi Rebase ja Madsa algkooli nime all. Pärast pikemaid ägedaid vaidlusi koolivõrgu korraldamise üle vallas, kus ei puudunud lastevanemate erinevate huvide kõrval ka vastuolud isikute pinnal, teostati 1927. aastal Madsa koolimajale juurdeehitus. See võimaldas Madsale koondada kõik kuus klassi.
Nõukogude ajal jätkas kool tööd 1957. aastani ja suleti õpilaste vähesuse tõttu. Hiljem asusid hoones Karula sovhoosi töötajate korterid. Tänaseks on koolimaja hävinud.
 Kaagjärve (Jakobi) algkooli hoone 1918. aastal.
Kaagjärve (Jakobi) algkooli esialgse koolimaja asukoht oli Pugritsa külas.
1765. aastal avati koolikorralduse käskkirja täitmiseks Kaagjärves ühes talumajas 3-klassiline mõisakool. Kooli nimetati ka Karlova kooliks. 50 aastat hiljem selgus kirikuvisitatsiooni ajal, et koolimaja on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tookordne Kaagjärve mõisa omanik Ernst von der Brüggen annetas 1834. aastal uue koolimaja ehitamiseks palgid ning põllumaa koos heina ja karjamaaga. 1873. aastal pühitseti uus koolimaja, mis hakkas kandma Jakobi nime. Koolis oli esikohal usuõpetus, kuid õpetati ka lugemist, rehkendamist, laulmist ja kõrgema astme kirjutamist. 1923. aastal muudeti kool kuueklassiliseks. Aastatel 1902–1934 oli koolijuhatajaks Johannes Lukin, kes osales aktiivselt kohalikus seltsielus.
Tänaseks on Kaagjärve (Jakobi) algkooli koolihoone (esialgne) hävinud.
1873. aastal ehitatud koolimajas oli probleemiks ruumikitsikus, samuti see, et kool ei asunud valla keskel. Seetõttu kolis 1924. aastal Kaagjärve (Jakobi) algkool Mäemõisa härrastemajja (lossi), kus oli tehtud remont. Kaagjärve kool suleti 2007. aastal.
Kaagjärve (Jakobi) algkooli hoone 1918. aastal.
Kaagjärve (Jakobi) algkooli esialgse koolimaja asukoht oli Pugritsa külas.
1765. aastal avati koolikorralduse käskkirja täitmiseks Kaagjärves ühes talumajas 3-klassiline mõisakool. Kooli nimetati ka Karlova kooliks. 50 aastat hiljem selgus kirikuvisitatsiooni ajal, et koolimaja on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tookordne Kaagjärve mõisa omanik Ernst von der Brüggen annetas 1834. aastal uue koolimaja ehitamiseks palgid ning põllumaa koos heina ja karjamaaga. 1873. aastal pühitseti uus koolimaja, mis hakkas kandma Jakobi nime. Koolis oli esikohal usuõpetus, kuid õpetati ka lugemist, rehkendamist, laulmist ja kõrgema astme kirjutamist. 1923. aastal muudeti kool kuueklassiliseks. Aastatel 1902–1934 oli koolijuhatajaks Johannes Lukin, kes osales aktiivselt kohalikus seltsielus.
Tänaseks on Kaagjärve (Jakobi) algkooli koolihoone (esialgne) hävinud.
1873. aastal ehitatud koolimajas oli probleemiks ruumikitsikus, samuti see, et kool ei asunud valla keskel. Seetõttu kolis 1924. aastal Kaagjärve (Jakobi) algkool Mäemõisa härrastemajja (lossi), kus oli tehtud remont. Kaagjärve kool suleti 2007. aastal.
 Peetri algkooli hoone Valtina külas 1932. aastal
Enne Peetri kooli avamist õpetati lapsi talutaredes. Need talud olid: Lilu, Puusmetsa, Patupera ja Hundi. Nendes majades oli söögitares pikk laud, kus lapsed istusid ümber laua ja õpetaja aitas ning õpetas neid reast. Põhiliselt õpetati selgeks lugemine, kirjutamine ja usuõpetus leeri mineku tarvis.
Eesti ajal kuulus kool Võru maakonda. 1930. aastateks oli talupidajate majanduslik olukord paranenud ja sooviti anda oma lastele paremat haridust. Selleks otsustati ehitada ühtne koolimaja.  Koolimaja sai valmis 1932. aastal. Selle maja keskel oli 2 klassiruumi ja kummaski otsas korter õpetajatele.
Kool lõpetas tegevuse 1964. aastal kui valmis koolimaja Lüllemäel. Tänapäeval on koolihoone eravalduses.
Peetri algkooli hoone Valtina külas 1932. aastal
Enne Peetri kooli avamist õpetati lapsi talutaredes. Need talud olid: Lilu, Puusmetsa, Patupera ja Hundi. Nendes majades oli söögitares pikk laud, kus lapsed istusid ümber laua ja õpetaja aitas ning õpetas neid reast. Põhiliselt õpetati selgeks lugemine, kirjutamine ja usuõpetus leeri mineku tarvis.
Eesti ajal kuulus kool Võru maakonda. 1930. aastateks oli talupidajate majanduslik olukord paranenud ja sooviti anda oma lastele paremat haridust. Selleks otsustati ehitada ühtne koolimaja.  Koolimaja sai valmis 1932. aastal. Selle maja keskel oli 2 klassiruumi ja kummaski otsas korter õpetajatele.
Kool lõpetas tegevuse 1964. aastal kui valmis koolimaja Lüllemäel. Tänapäeval on koolihoone eravalduses.
 Vissi (Pikkjärve) vene õigeusu kihelkonnakooli hoone.
1846. aastal alustas tööd üheklassiline vene kihelkonnakool Karula Vissi õigeusu kiriku juures,
1885. aastal muudeti kool kaheklassiliseks. Kool töötas selles hoones kuni 1878. aastani mil valmis uus kivist koolihoone.
Tänapäevani on hoone säilinud ja eraomandis.
Vissi (Pikkjärve) vene õigeusu kihelkonnakooli hoone.
1846. aastal alustas tööd üheklassiline vene kihelkonnakool Karula Vissi õigeusu kiriku juures,
1885. aastal muudeti kool kaheklassiliseks. Kool töötas selles hoones kuni 1878. aastani mil valmis uus kivist koolihoone.
Tänapäevani on hoone säilinud ja eraomandis.
 Vissi (Pikkjärve) õigeusu kiriku juurde 1878. aastal ehitatud kivist kihelkonnakooli hoone.
Tsaariajal tegutses Karula õigeusu kiriku juures õigeusu kihelkonnakool, mis likvideeriti Eesti aja alguses. 1920. aastatel nimetati kooli Vissi algkooliks. Esimese Saksa okupatsiooni ajal loodi sinna tuntud Valga koolimehe Tõnis Grünbergi algatusel Karula erakeskkool. See jätkas omavoliliselt keskkoolina tööd ka Eesti aja algul, kuigi oli koolivõrku kantud Vissi algkoolina. Õpetuse tase ei kannatanud kriitikat. Riik lõpetas „keskkooli“ tegevuse 1922. aastal ja kuulutas välja antud tunnistused kehtetuks. Selle asemele loodi algkool, mida nimetati algul Vissi, hiljem Pikkjärve algkooliks. Aastatel 1922–1944 oli koolijuhatajaks tuntud kohaliku avaliku elu tegelane Vladimir Suigussaar.
Nõukogude ajal tegutses  Pikkjärve kool 7- ja 8-klassilisena kuni 1964. aastani, mil valmis uus koolihoone Lüllemäel. Peale kooli sulgemist asus hoonetesse Karula sovhoosi lasteaed, mis suleti Eesti taasiseseisvumise ajal.
Kooli hooned on tänaseni säilinud ja tagastatud Karula apostliku õigeusu kirikule.
Vissi (Pikkjärve) õigeusu kiriku juurde 1878. aastal ehitatud kivist kihelkonnakooli hoone.
Tsaariajal tegutses Karula õigeusu kiriku juures õigeusu kihelkonnakool, mis likvideeriti Eesti aja alguses. 1920. aastatel nimetati kooli Vissi algkooliks. Esimese Saksa okupatsiooni ajal loodi sinna tuntud Valga koolimehe Tõnis Grünbergi algatusel Karula erakeskkool. See jätkas omavoliliselt keskkoolina tööd ka Eesti aja algul, kuigi oli koolivõrku kantud Vissi algkoolina. Õpetuse tase ei kannatanud kriitikat. Riik lõpetas „keskkooli“ tegevuse 1922. aastal ja kuulutas välja antud tunnistused kehtetuks. Selle asemele loodi algkool, mida nimetati algul Vissi, hiljem Pikkjärve algkooliks. Aastatel 1922–1944 oli koolijuhatajaks tuntud kohaliku avaliku elu tegelane Vladimir Suigussaar.
Nõukogude ajal tegutses  Pikkjärve kool 7- ja 8-klassilisena kuni 1964. aastani, mil valmis uus koolihoone Lüllemäel. Peale kooli sulgemist asus hoonetesse Karula sovhoosi lasteaed, mis suleti Eesti taasiseseisvumise ajal.
Kooli hooned on tänaseni säilinud ja tagastatud Karula apostliku õigeusu kirikule.
 Vaade Lüllemäe külale Valga poolt 1907. aastal
Lüllemäe tekkis 20. sajandi algul kirikukülana. Lüllemäe küla nimi on oletatavalt tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi Lillemäe) kalmistupühadel või matustel. Esineb ka teisi nime saamise variante.
Lüllemäe lõunaserval asub Kullamägi, kus Vanapagan rahva jutu järgi kulda sulatanud. Lüllemäe küla oli ajaloolise Võrumaa Karula kihelkonna keskus. Külas tegutsesid 1920-1930 aastatel 3 kauplust, ühispiimatalitus, ühispank, apteek, postiagentuur ja mõned käsitöölised. Kaks korda aastas peeti ka laata.
2013. aasta seisuga elas Lüllemäe külas 257 inimest. Siin asuvad Valga valla teeninduskeskus, põhikool, raamatukogu, kirik, kultuuri- ja huvialakeskus, hooldekodu, spordikeskus ning pood.
Vaade Lüllemäe külale Valga poolt 1907. aastal
Lüllemäe tekkis 20. sajandi algul kirikukülana. Lüllemäe küla nimi on oletatavalt tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi Lillemäe) kalmistupühadel või matustel. Esineb ka teisi nime saamise variante.
Lüllemäe lõunaserval asub Kullamägi, kus Vanapagan rahva jutu järgi kulda sulatanud. Lüllemäe küla oli ajaloolise Võrumaa Karula kihelkonna keskus. Külas tegutsesid 1920-1930 aastatel 3 kauplust, ühispiimatalitus, ühispank, apteek, postiagentuur ja mõned käsitöölised. Kaks korda aastas peeti ka laata.
2013. aasta seisuga elas Lüllemäe külas 257 inimest. Siin asuvad Valga valla teeninduskeskus, põhikool, raamatukogu, kirik, kultuuri- ja huvialakeskus, hooldekodu, spordikeskus ning pood.
 
 Kaagjärve mõisa (Alamõisa) tööstuskompleks 19. sajandi lõpus
Kaagjärve Alamõisa oli  üks suurejoonelisemaid tööstuskomplekse Eestis. Tööstushooned valmisid mitmes järgus alates 1860. kuni 1910. aastateni. Kompleksis olid  koos õllevabrik, töökojad, jahuveski, valitsejamaja, meistritemaja jt. hooned. Kõik hooned on ühe- ja kahekorruselised puhta vuugiga historitsistlikud tellisehitised.
Nõukogude ajal asusid neis hoonetes Kaagjärve sovhoosi keskus, postkontor, kauplus, piimapunkt.
Tänapäeval on hooned eraomandis.
Kaagjärve mõisa (Alamõisa) tööstuskompleks 19. sajandi lõpus
Kaagjärve Alamõisa oli  üks suurejoonelisemaid tööstuskomplekse Eestis. Tööstushooned valmisid mitmes järgus alates 1860. kuni 1910. aastateni. Kompleksis olid  koos õllevabrik, töökojad, jahuveski, valitsejamaja, meistritemaja jt. hooned. Kõik hooned on ühe- ja kahekorruselised puhta vuugiga historitsistlikud tellisehitised.
Nõukogude ajal asusid neis hoonetes Kaagjärve sovhoosi keskus, postkontor, kauplus, piimapunkt.
Tänapäeval on hooned eraomandis.
 Vaade Täta talu hoonetele Rebasemõisa külas 20. sajandi alguses
Täta talu omanik oli 1938. aastal Jaan Peterson. Talu kuulus Karula jõukamate talude hulka, millel oli 126,44 hektarit maad ja korralikud hooned.
Nõukogude ajal Täta talu natsionaliseeriti. Seal asus Karula sovhoosi noorkari ja karjatalitajate korter. Hooned on osaliselt säilinud ja tagastatud õigusjärgsele omanikule.
Tüüpiliseks taluelamuks 1920. aastate Karulas oli puust 3-4- kambriline, laast- või õlgkatusega ehitis. Elumaja ja rehi olid lahus. Mööbel oli harilikult lihtne ning ise kodus valmistatud. Kõrvalhooned olid suuremalt osalt puust, hulga vanemad ja viletsamad kui elamud. Hoonete asetuses oli valitsev keskõue süsteem koos tagaõuega, kus majad ümbritsesid ainult osa õue. Viljapuuaed oli enamasti elumaja läheduses. Rehi seisis üldiselt teistest hoonetest kaugemal. Õue ja viljapuuaeda piirasid tarad. Õue rajamisel ja hoonestamisel peeti silmas mitmesuguseid majanduslikke ja elulisi vajadusi ning looduslikke tingimusi. Hooneid oli talul vastavalt jõukusele. Jõukamal ja vanemal talul võisid olla olemas elumaja(d), rehi (rehielamu), aidad, laudad, suveköök, saun, kuivati ja sepikoda.
Vaade Täta talu hoonetele Rebasemõisa külas 20. sajandi alguses
Täta talu omanik oli 1938. aastal Jaan Peterson. Talu kuulus Karula jõukamate talude hulka, millel oli 126,44 hektarit maad ja korralikud hooned.
Nõukogude ajal Täta talu natsionaliseeriti. Seal asus Karula sovhoosi noorkari ja karjatalitajate korter. Hooned on osaliselt säilinud ja tagastatud õigusjärgsele omanikule.
Tüüpiliseks taluelamuks 1920. aastate Karulas oli puust 3-4- kambriline, laast- või õlgkatusega ehitis. Elumaja ja rehi olid lahus. Mööbel oli harilikult lihtne ning ise kodus valmistatud. Kõrvalhooned olid suuremalt osalt puust, hulga vanemad ja viletsamad kui elamud. Hoonete asetuses oli valitsev keskõue süsteem koos tagaõuega, kus majad ümbritsesid ainult osa õue. Viljapuuaed oli enamasti elumaja läheduses. Rehi seisis üldiselt teistest hoonetest kaugemal. Õue ja viljapuuaeda piirasid tarad. Õue rajamisel ja hoonestamisel peeti silmas mitmesuguseid majanduslikke ja elulisi vajadusi ning looduslikke tingimusi. Hooneid oli talul vastavalt jõukusele. Jõukamal ja vanemal talul võisid olla olemas elumaja(d), rehi (rehielamu), aidad, laudad, suveköök, saun, kuivati ja sepikoda.
 
 
 
 LÜLLEMÄE COMMUNITY CENTRE
LÜLLEMÄE COMMUNITY CENTRE Lüllemäe Library
Lüllemäe Library Karula Open Youth Centre
Karula Open Youth Centre Valga rural municipality, Karula service centre
Valga rural municipality, Karula service centre MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts (NGO Karula Heritage Society)
MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts (NGO Karula Heritage Society) Lüllemäe shop
Lüllemäe shop MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre)
MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre) MONUMENT TO THE ESTONIAN WAR OF INDEPENDENCE
MONUMENT TO THE ESTONIAN WAR OF INDEPENDENCE KARULA WOMEN’S SOCIETY BUILDING
KARULA WOMEN’S SOCIETY BUILDING KARULA NURSING HOME
KARULA NURSING HOME LÜLLEMÄE CULTURE CENTRE
LÜLLEMÄE CULTURE CENTRE KARULA NEW CEMETERY
KARULA NEW CEMETERY MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre)
The aim of Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre is to promote healthy lifestyle and enable practicing recreational sport. Indoors facilities include accommodation, gym, conference room and winter sports equipment rental. Outdoors facilities include ski slope, snowtubing track, cross-country skiing and running tracks.
Manager Valev Sisov, tel. 526 9020, e-mail: valev@karulatsk.ee
Web page:
MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre)
The aim of Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre is to promote healthy lifestyle and enable practicing recreational sport. Indoors facilities include accommodation, gym, conference room and winter sports equipment rental. Outdoors facilities include ski slope, snowtubing track, cross-country skiing and running tracks.
Manager Valev Sisov, tel. 526 9020, e-mail: valev@karulatsk.ee
Web page: 
 LÜLLEMÄE BASIC SCHOOL
LÜLLEMÄE BASIC SCHOOL NATIONAL GEOGRAPHIC YELLOW FRAME
NATIONAL GEOGRAPHIC YELLOW FRAME KARULA MAARJA CHURCH RUINS
KARULA MAARJA CHURCH RUINS Karula new church
Karula new church Jaan Lattik’s Memorial Bench
Jaan Lattik’s Memorial Bench LÜLLEMÄE BUS STATION
LÜLLEMÄE BUS STATION