Karula Ajaloolised hooned ja vaated

(Kasutatud pildimaterjal kuulub Karula Muinsuskaitse Seltsile)

Karula ev. luteri usu (Püha Maarja) kirik Lüllemäel 19. sajandi alguses

Karula apostliku õigeusu (Jumalaema kaitse) kirik Pikkjärve külas 1912. aastal

Karula (Karolen) mõisahoone enne põlemist 1919.a.

Kaagjärve (Kawershof) mõis 20. sajandi alguses.

Vana Karula vallamaja Käärikmäe külas 20. sajandi alguses

Karula Kihelkonna Organisatsioonide Liidu maja 20. sajandi keskel

Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Lüllemäel 23. juunil 1936. aastal

Karula luterliku kihelkonnakooli hoone (leerimaja) Köstrijärve ääres 19. sajandi alguses

Madsa algkooli hoone Rebasemõisa külas 1930. aastal

Kaagjärve (Jakobi) algkooli hoone 1918. aastal.

Peetri algkooli hoone Valtina külas 1932. aastal

Vissi (Pikkjärve) vene õigeusu kihelkonnakooli hoone.

Vissi (Pikkjärve) õigeusu kiriku juurde 1878. aastal ehitatud kivist kihelkonnakooli hoone.

Vaade Lüllemäe külale Valga poolt 1907. aastal

Kaagjärve mõisa (Alamõisa) tööstuskompleks 19. sajandi lõpus

Vaade Täta talu hoonetele Rebasemõisa külas 20. sajandi alguses

Varese veski Väheru külas

Karula Piimaühingu hoone 20. sajandi alguses

Vaade Kaagjärve Alamõisa külale 19. sajandi algul

Karula Võitööstus 1960. aastal

Lüllemäe algkooli hoone 1960. aastal

Vaade Karula (Lüllemäe külale) kirikukülale 19. saj. lõpus. Esiplaanil vana apteegimaja

Karula ev. luteri usu (Püha Maarja) kirik Lüllemäel 19. sajandi alguses Karula Maarja kiriku täpne ehitusaeg pole teada. Ajalooallikate põhjal on arvatud, et see toimus keskajal, hiljemalt 15. sajandil. Ühe vana jutu järele, mis on üles kirjutatud 1613. aastal katoliku visitatsiooniprotokolli, olevat kiriku ehitanud Saksamaalt tulnud meremehed. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne pääsemise korral kirik ehitada. Karula kirik on sajandite jooksul sõdades väga palju kannatada saanud. 1657. aastal sõja ajal muutsid venelased kiriku oma hobuste talliks. Peaaegu kogu 17. sajandi oli kirik varemeis. 1730. aastaks oli Põhjasõja ajal hävitatud kirik uuesti üles ehitatud. Kiriku võlvid ei suutnud nii paljudele kahjustustele vastu panna ja purunesid täielikult. Karula kirikuõpetaja Coelestin Heling jättis surres 1779. a. kogu oma vara kirikule sooviga, et selle eest kirikule uued võlvid ehitataks. Leiti aga, et vanad müürid pole suutelised uusi võlve kandma ja seepärast tuli leppida lihtsa puulaega. C. Helingi ülejäänud pärandist osteti kirikule Saksamaalt orel. Viimane põhjalik kiriku remont ja ümberehitus toimus 1835. aastal. Ehitati ka uus puutorn. Altaripildiks sai koopia kunstnik Brüllowi maalist „Jeesus ristil“, mille kinkis kirikule 1882.a. Kaagjärve ja Karula mõisate ühine omanik Moritz Friedrich von Grote. Kirik mahutas 450 istekohta. 1944. aasta augustis põles kirik sõjatules maha. Peale Teise Maailmasõja lõppu peeti köster Aksel Kripsaare eestvõttel plaani kirik veelkord üles ehitada, kuid plaanidest kaugemale ei jõutud. Tänaseni on kirik ikka varemeis. 1997. aastal valmis vanade kirikumüüride kõrvale kirikumõisa aidast ümberehitatuna uus kirik.

Karula apostliku õigeusu (Jumalaema kaitse) kirik Pikkjärve külas 1912. aastal Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus asutati 1846. aastal. Sama aasta 4. aprillil alustas oma tegevust esimene preester Jakob Kussovski. Kirikuruumidena kasutati Karula mõisas asuvat vana puumaja, mille teises otsas asus kogukonnakohus. Ruumid olid väga väiksed. Juba järgmisel aastal ehitati 2 km kaugusele mõisast Vissi kõrtsi juurde uus puukirik, mida hakati nimetama asukoha järgi Vissi kirikuks. Puukirik ei suutnud aga täita oma ülesandeid, sest vajas sageli remontimist. 1875. aastal puukirik lammutati ja alustati praeguse ristikujulise kivikiriku ehitamist. Valmival hoonel oli kokku kuus torni (kuplit). Kirik sai valmis 1878. aastal ja samal aastal ka õnnistati. Nõukogude ajal töötas kirik 1959. aastani. Hiljem tõmmati tornidelt ristid maha ja kirikut kasutati Karula sovhoosi laoruumina. Teistes kirikule kuuluvates hoonetes paiknesid kool ja lasteaed ning töötajate korterid. Enamus hoonetest on tänapäevani säilinud ja tagastatud kogudusele.

Karula (Karolen) mõisahoone enne põlemist 1919.a. Keskajal kuulusid Karula mõisa alad Sangaste piiskopimõisa koosseisu. Ajaloolased on arvamusel, et Karulas võis asuda mõis juba 17 sajandil või isegi varem. Peale Põhjasõda 1723. aastal andis Vene keiser Peeter Esimene Karula mõisa üle kindralleitnant Golovinile. Mõis eraldati Sangastest 1741. aastal, kui Ivan Ivanovitš Golovin müüs mõisa parun Georg Albrecht Mengdenile. Mengden kinkis selle 1750. aastal oma tütrele Katharina Elisabethile ja tema abikaasale major Karl Ludvig von Delwigile. Pärast mehe surma abiellus lesk 1770. aastal major Heinrich Ernst von der Brüggeniga. 1788. aastal pärandus mõis nende pojale Ernst Johann Dietrich von der Brüggenile. 1838.aastal ostis mõisa maanõunik polkovnik Moritz Friedrich von Grote, kelle perekonna omandusse jäi see kuni 1919. aasta riigistamiseni. 1911. aastal ehitati hoone ümber neoklassitsistliku stiili järgi. Karula mõisa peahoone (loss) põles segastel asjaoludel maha 1919. aastal. 1924. aastal varemed lammutati ja müüdi ehitusmaterjaliks. Teised mõisale kuulunud hooned on enamuses säilinud tänapäevani ja on eraomandis.

Kaagjärve (Kawershof) mõis 20. sajandi alguses. Mõisat on esmamainitud 1541. aastal. Tollal kandis ta Rastgarwe (Restjärve) nime ja kuulus Jürgen Kawerile. Kawerite nimest tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi. Hiljem moodustas ta ühise majapidamise Sangaste mõisaga. 1723. aastal kinkis Vene keiser Peeter Esimene selle koos Karula ja Sangaste mõisaga kindralleitnant Ivan Mihhailovitš Golovinile. 18. sajandil oli mõis veel vürst Golitsõni ja von Arpshoveni perekonna käes. 19. sajandi algul kuulus see lühemat aega von Blankenhagenitele ja von der Brüggenitele. 1838. aastal ostis ka selle mõisa maanõunik Moritz Friedrich von Grote. Kaagjärve mõis jäi nagu ka Karula mõis von Grotede perekonna kätte 1919. aasta riigistamiseni. Kaagjärvel saab eristada kaht mõisakompleksi – mõisasüdant ehk Mäemõisa, kus asub peahoone (loss) ja mõned kõrvalhooned ning 1,8 kilomeetri kaugusel asuvat tööstushoonete kogumit, mida kutsutakse Alamõisaks. Mäemõisas asuv neorenessanss-stiilis peahoone (loss) on ehitatud 1850. – 1870. aastatel. Pärast väikest remonti 1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Kaagjärve (Jakobi) algkool. 1950. aastatel ehitati peahoone tervenisti kahekorruseliseks ja muudeti ka siseruumide paigutust. Kool asus härrastemajas 2007. aastani. Käesoleval ajal on peahoone (loss) ning mõned kõrvalhooned eraomandis.

Vana Karula vallamaja Käärikmäe külas 20. sajandi alguses Ehitatud arvatavasti 19. sajandi viimasel veerandil pärast 1890. aastate vallareformi. Võimalik, et praeguse hoone sees paikneb nö. vana vallamaja - maakivist keskosa võib olla vana kohtuhoone, millele viitavad siseseintes kinnimüüritud aknaavad. 1892. aastast pärineb teade, et kõik sisemised ruumid said ümber ehitatud nagu uuema aja kohtupidamise kord nõuab. Ümberehitus läks maksma üle 1000 rubla. Võimalik, et siis tehti ka väline ümberehitus. Maja on ristikujulise põhiplaaniga viilkatusega põhiosas puithoone, kuid ristioleva majaosa alumine korrus on telliskivist, selle kohal olevad ärklikorrused puidust. Maja dekoor on väga silmapaistev – lõikelised rippviilud, akende ja uste kohal samuti lõikelised juugendlikud kaunistused, nurgapiireteks poolsambad, lõikelised sarikaotsad, pennid jne. Vallamaja interjöör on segu erinevatest ajastutest, säilinud on vanu tahveluksi, kuid palju on nõukogudeaegseid elemente. Vallavalitsus paiknes hoones 1950. aastani. Nõukogude ajal töötas 1962. aastani hoones Karula külanõukogu. Hiljem kasutati hoonet kolhoosi-sovhoosi töötajate korteriteks. Käesoleval ajal on hoone eraomandis.

Karula Kihelkonna Organisatsioonide Liidu maja 20. sajandi keskel (Nimetati ka Organisatsioonide Koduks) Kõrtsihoone („kerikukõrts“) asub Lüllemäe külas, ehitatud arvatavasti 15. sajandil. Endisest kõrtsihoonest ümberehitatud seltsimaja avati pidulikult 1926. aastal jõulude ajal. Ümberehitus läks maksma 5000 krooni. Uue saali ehitamisega avanesid lahedamad teostusvõimalused kõigile kohalikele organisatsioonidele. Tegutsesid laulukoorid, orkestrid ja näiteringid. Korraldati pidusid ja tantsuõhtuid. Nõukogude ajal tegutsesid selles hoones külaraamatukogu, rahvamaja-kultuurimaja ja kauplus. 1964. aastal ehitati saali ja talli osale peale teine korrus. Tänapäeval tegutsevad hoones Lüllemäe kultuuri- ja huvialakeskus ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu.

Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Lüllemäel 23. juunil 1936. aastal Vabadussõjas langenud Karula kihelkonnast pärit kangelaste mälestuse tähistamise mõtte algatajaks oli 1935. a. Kaitseliidu Karula kompanii pealik Johannes Valtin. Esialgu otsustati paigaldada kiriku seinale mälestustahvel. Johannes Valtini lahkudes Kaitseliidu Karula kompanii pealiku kohalt, sai uueks kompaniiülemaks dr. Gerhard Anderson, kelle eestvõtmisel peeti siiski paremaks püstitada ausammas. Asukohaks sai igivana kalmistuterritoorium Koobassaare – Valga – Iigaste – Antsla risttee läheduses. Mälestussamba projekti koostas maainsener Georg Saar, ettevõtjaks sai Jaan Kõiv ja kiviraidur oli Jaan Nõlvand. Materjaliks kasutati endise Karula mõisa väravas asunud suuri kivisambaid, mida rahvas kutsus lõvitulpadeks. Sammas avati pidulikult 23. juunil 1936. aastal. Kahjuks ei olnud konkreetsele ausambale määratud pikemaks ajaks terveks jääda. 1941. aasta kevadsuvel lõhkusid kohalikud kommunistlike ideede pooldajad ausamba raudkangidega. Ausammas taastati 12. juulil 1942. aastal, kuid 10. detsembril 1944. aastal lasti õhku. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega saabus Karula rahvale uuesti võimalus taastada Vabadussõja mälestusmärk. Sammas taastati Karula Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja taasavati 23. juunil 1992. aastal. Sellest ajast toimuvad igal aastal samba juures üritused Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal.

Karula luterliku kihelkonnakooli hoone (leerimaja) Köstrijärve ääres 19. sajandi alguses Pihkva ehitusmeistrite poolt ehitatud hoone valmis 1893. aastal ja oli ehitatud Karula kiriku koguduse leerimajaks. 1922. aastal võttis Valga maakonna koolivalitsus hoone endale. Kiriku nõukogu andis asja kohtusse ja kohus otsustas jätta maja, kus kihelkonnakool oli 1905 – 1922. aastal töötanud, Karula kirikule. Arvatavasti töötas kool enne leerimaja ehitamist selle otsa juures asuvas hoones, mis oli ehitatud 1827. aastal (pildil kolmekorruselisest hoonest paremal). Leerimajas elas Karula kiriku köster ja kuni Teise Maailmasõja lõpuni asus seal ka leerikool. Tuntumad koolihariduse edendajad Karulas olid köstrid Carl Stimm, Aleksander Anton ja Aksel Kripsaar. Nõukogude ajal töötasid hoones mitmesugused asutused: Varumispunkt, Lüllemäe külanõukogu, Lüllemäe 7-klassiline kool (MTK), mis hiljem muudeti algkooliks, Spordiselts „Kalev“ Lüllemäe Õppe-spordibaas. Tänapäeval on koolihoone (leerimaja) eravalduses.

Madsa algkooli hoone Rebasemõisa külas 1930. aastal Madsa 6-klassiline algkool asus 1879. aastal ehitatud koolimajas. Kooli asutamisajaks loetakse 1850. aastat. 1920. aastatel nimetati kooli Rebase algkooliks. Eesti iseseisvuse alguses töötas kool neljaklassilisena Madsal. 1923–27. aastal toimus seal ainult nooremate klasside õppetöö, vanemad õpilased käisid Köstrijärve ääres asunud endises kihelkonnakooli hoones (kiriku leerimajas). Koolimajade vahe oli mitu kilomeetrit, kuid vormiliselt oli tegemist ühe algkooliga. Vaid 1926/27. õppeaastal töötasid need koolid ametlikult eraldi Rebase ja Madsa algkooli nime all. Pärast pikemaid ägedaid vaidlusi koolivõrgu korraldamise üle vallas, kus ei puudunud lastevanemate erinevate huvide kõrval ka vastuolud isikute pinnal, teostati 1927. aastal Madsa koolimajale juurdeehitus. See võimaldas Madsale koondada kõik kuus klassi. Nõukogude ajal jätkas kool tööd 1957. aastani ja suleti õpilaste vähesuse tõttu. Hiljem asusid hoones Karula sovhoosi töötajate korterid. Tänaseks on koolimaja hävinud.

Kaagjärve (Jakobi) algkooli hoone 1918. aastal. Kaagjärve (Jakobi) algkooli esialgse koolimaja asukoht oli Pugritsa külas. 1765. aastal avati koolikorralduse käskkirja täitmiseks Kaagjärves ühes talumajas 3-klassiline mõisakool. Kooli nimetati ka Karlova kooliks. 50 aastat hiljem selgus kirikuvisitatsiooni ajal, et koolimaja on muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tookordne Kaagjärve mõisa omanik Ernst von der Brüggen annetas 1834. aastal uue koolimaja ehitamiseks palgid ning põllumaa koos heina ja karjamaaga. 1873. aastal pühitseti uus koolimaja, mis hakkas kandma Jakobi nime. Koolis oli esikohal usuõpetus, kuid õpetati ka lugemist, rehkendamist, laulmist ja kõrgema astme kirjutamist. 1923. aastal muudeti kool kuueklassiliseks. Aastatel 1902–1934 oli koolijuhatajaks Johannes Lukin, kes osales aktiivselt kohalikus seltsielus. Tänaseks on Kaagjärve (Jakobi) algkooli koolihoone (esialgne) hävinud. 1873. aastal ehitatud koolimajas oli probleemiks ruumikitsikus, samuti see, et kool ei asunud valla keskel. Seetõttu kolis 1924. aastal Kaagjärve (Jakobi) algkool Mäemõisa härrastemajja (lossi), kus oli tehtud remont. Kaagjärve kool suleti 2007. aastal.

Peetri algkooli hoone Valtina külas 1932. aastal Enne Peetri kooli avamist õpetati lapsi talutaredes. Need talud olid: Lilu, Puusmetsa, Patupera ja Hundi. Nendes majades oli söögitares pikk laud, kus lapsed istusid ümber laua ja õpetaja aitas ning õpetas neid reast. Põhiliselt õpetati selgeks lugemine, kirjutamine ja usuõpetus leeri mineku tarvis. Eesti ajal kuulus kool Võru maakonda. 1930. aastateks oli talupidajate majanduslik olukord paranenud ja sooviti anda oma lastele paremat haridust. Selleks otsustati ehitada ühtne koolimaja. Koolimaja sai valmis 1932. aastal. Selle maja keskel oli 2 klassiruumi ja kummaski otsas korter õpetajatele. Kool lõpetas tegevuse 1964. aastal kui valmis koolimaja Lüllemäel. Tänapäeval on koolihoone eravalduses.

Vissi (Pikkjärve) vene õigeusu kihelkonnakooli hoone. 1846. aastal alustas tööd üheklassiline vene kihelkonnakool Karula Vissi õigeusu kiriku juures, 1885. aastal muudeti kool kaheklassiliseks. Kool töötas selles hoones kuni 1878. aastani mil valmis uus kivist koolihoone. Tänapäevani on hoone säilinud ja eraomandis.

Vissi (Pikkjärve) õigeusu kiriku juurde 1878. aastal ehitatud kivist kihelkonnakooli hoone. Tsaariajal tegutses Karula õigeusu kiriku juures õigeusu kihelkonnakool, mis likvideeriti Eesti aja alguses. 1920. aastatel nimetati kooli Vissi algkooliks. Esimese Saksa okupatsiooni ajal loodi sinna tuntud Valga koolimehe Tõnis Grünbergi algatusel Karula erakeskkool. See jätkas omavoliliselt keskkoolina tööd ka Eesti aja algul, kuigi oli koolivõrku kantud Vissi algkoolina. Õpetuse tase ei kannatanud kriitikat. Riik lõpetas „keskkooli“ tegevuse 1922. aastal ja kuulutas välja antud tunnistused kehtetuks. Selle asemele loodi algkool, mida nimetati algul Vissi, hiljem Pikkjärve algkooliks. Aastatel 1922–1944 oli koolijuhatajaks tuntud kohaliku avaliku elu tegelane Vladimir Suigussaar. Nõukogude ajal tegutses Pikkjärve kool 7- ja 8-klassilisena kuni 1964. aastani, mil valmis uus koolihoone Lüllemäel. Peale kooli sulgemist asus hoonetesse Karula sovhoosi lasteaed, mis suleti Eesti taasiseseisvumise ajal. Kooli hooned on tänaseni säilinud ja tagastatud Karula apostliku õigeusu kirikule.

Vaade Lüllemäe külale Valga poolt 1907. aastal Lüllemäe tekkis 20. sajandi algul kirikukülana. Lüllemäe küla nimi on oletatavalt tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi Lillemäe) kalmistupühadel või matustel. Esineb ka teisi nime saamise variante. Lüllemäe lõunaserval asub Kullamägi, kus Vanapagan rahva jutu järgi kulda sulatanud. Lüllemäe küla oli ajaloolise Võrumaa Karula kihelkonna keskus. Külas tegutsesid 1920-1930 aastatel 3 kauplust, ühispiimatalitus, ühispank, apteek, postiagentuur ja mõned käsitöölised. Kaks korda aastas peeti ka laata. 2013. aasta seisuga elas Lüllemäe külas 257 inimest. Siin asuvad Valga valla teeninduskeskus, põhikool, raamatukogu, kirik, kultuuri- ja huvialakeskus, hooldekodu, spordikeskus ning pood.

Kaagjärve mõisa (Alamõisa) tööstuskompleks 19. sajandi lõpus Kaagjärve Alamõisa oli üks suurejoonelisemaid tööstuskomplekse Eestis. Tööstushooned valmisid mitmes järgus alates 1860. kuni 1910. aastateni. Kompleksis olid koos õllevabrik, töökojad, jahuveski, valitsejamaja, meistritemaja jt. hooned. Kõik hooned on ühe- ja kahekorruselised puhta vuugiga historitsistlikud tellisehitised. Nõukogude ajal asusid neis hoonetes Kaagjärve sovhoosi keskus, postkontor, kauplus, piimapunkt. Tänapäeval on hooned eraomandis.

Vaade Täta talu hoonetele Rebasemõisa külas 20. sajandi alguses Täta talu omanik oli 1938. aastal Jaan Peterson. Talu kuulus Karula jõukamate talude hulka, millel oli 126,44 hektarit maad ja korralikud hooned. Nõukogude ajal Täta talu natsionaliseeriti. Seal asus Karula sovhoosi noorkari ja karjatalitajate korter. Hooned on osaliselt säilinud ja tagastatud õigusjärgsele omanikule. Tüüpiliseks taluelamuks 1920. aastate Karulas oli puust 3-4- kambriline, laast- või õlgkatusega ehitis. Elumaja ja rehi olid lahus. Mööbel oli harilikult lihtne ning ise kodus valmistatud. Kõrvalhooned olid suuremalt osalt puust, hulga vanemad ja viletsamad kui elamud. Hoonete asetuses oli valitsev keskõue süsteem koos tagaõuega, kus majad ümbritsesid ainult osa õue. Viljapuuaed oli enamasti elumaja läheduses. Rehi seisis üldiselt teistest hoonetest kaugemal. Õue ja viljapuuaeda piirasid tarad. Õue rajamisel ja hoonestamisel peeti silmas mitmesuguseid majanduslikke ja elulisi vajadusi ning looduslikke tingimusi. Hooneid oli talul vastavalt jõukusele. Jõukamal ja vanemal talul võisid olla olemas elumaja(d), rehi (rehielamu), aidad, laudad, suveköök, saun, kuivati ja sepikoda.

Varese veski Väheru külas Varese veski asus Varese ojal (Väheru ojal), mis algab Pikkjärvest ja suubub Ärnu jõkke, sealt edasi Väikesesse Emajõkke. Varese veski omanik oli 1938. aastal Eduard Puusepp. Ta omas peale veskihoonete 6,328 ha maad. Veski töötas 1964. aastani, viimane mölder oli Kangru nimeline mees. Tänaseks on kõik Varese veski hooned hävinud ja veskikoht eraomandis.

Karula Piimaühingu hoone 20. sajandi alguses

Vaade Kaagjärve Alamõisa külale 19. sajandi algul

Karula Võitööstus 1960. aastal

Lüllemäe algkooli hoone 1960. aastal

Vaade Karula (Lüllemäe külale) kirikukülale 19. saj. lõpus. Esiplaanil vana apteegimaja

Welcome to Karula!

Below is a summary in English of what to see and visit in Karula rural area.

LÜLLEMÄE COMMUNITY CENTRE

The mid-1980s marked the building of the Karula sovkhoz centre. On the ground floor, there were hairdresser’s and laundry services. Some space was designed for a wrestling hall and airgun shooting gallery but they were never finished. On the 1st floor, there was the sovkhoz canteen and a grocery store and on the second floor, a small hostel. After Estonia regained its independence, Karula rural municipality government moved into the hostel rooms whereas „Kuke” grocery store and bar moved into the canteen rooms. The shop operates to this day although it has changed owners three times since. In 2017-2018, the community centre building underwent major renovation. Today, the building hosts the following list of companies and organisations.

Lüllemäe Library

Every community centre used to have a library. Libraries were small and could be housed in a single room. Lüllemäe Library moved into a two-bedroom flat in 1996. Since spring 2018, the library operates on the first floor of Lüllemäe Community Centre. At the library, visitors can use The Guide’s information screen. The library keeps Jaan Lattik’s memory alive, introducing his life and work to those interested. Librarian: Triinu Rätsepp Tel: +372 769 7292 E-mail: lullemae@valgark.ee Website: http://www.lyllemaerk.ee

Karula Open Youth Centre

Youth Worker: Siret Kõrge Tel: 5569 9888 E-mail siret.korge@gmail.com

Valga rural municipality, Karula service centre

Tel: 767 9054, 5887 1391 Office hours: Fri 9 am – 2 pm Social work specialist Õnneke Hermaste, tel. 7679055, 5309 0670 E-mail: onneke.hermaste@valga.ee Office hours: Mon-Tue 9-11 am, 1-3 pm, Fri 9-11 am Maintenance specialist Margus Viks, tel. 5388 3601 E-mail: margus.viks@valga.ee Office hours: Tue 9-12 am, Wed 4-6 pm

MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts (NGO Karula Heritage Society)

Karula Heritage Society was founded on 10 June 1989. It unites people interested in history and endeavors to preserve local culture, folk memory and history. It also teaches people about heritage, helps maintain and preserve historical sites and monuments, collects and preserves spoken folklore and memories and issues heritage publications. The Society organises conventions, exhibitions, heritage days, commemorations and other heritage-related events. Contact person Vaike-Hele Puudersell, tel: 521 6386, e-mail: vaike.puudersell@mail.ee Office hours Fri 10 am – 3 pm

Lüllemäe shop

Open daily 10 am – 5.15 pm

MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre)

Climbing wall and shooting range on the ground floor of the community centre. Manager Valev Sisov, tel. 526 9020, e-mail: valev@karulatsk.ee Website: www.karulatsk.ee

MONUMENT TO THE ESTONIAN WAR OF INDEPENDENCE

The granite monument was erected by Karula municipality upon suggestion by the Estonian Defense League to commemorate the heroes who died in the Estonian War of Independence. The monument was inaugurated on Victory Day, 23 June 1936. Festive annual gatherings followed on Independence Day and Victory Day. On 19 June 1941, the monument was taken apart by the Communists. On 12 July 1942, the monument was restored and reinaugurated. As the Communists returned, they once again destroyed it on 10 Dec 1944 and replaced it with a bus stop and an outdoor public toilet that remained there until the end of the Soviet period. The monument was restored in its original location on the initiative of the Karula Heritage Society in 1992 and opened on Victory Day.

KARULA WOMEN’S SOCIETY BUILDING

The house was given to Karula municipality between the two wars by Ülo Kompus, son of Jaan Kompus, the heart and soul of culture in Karula. The one condition was to use the building for promoting social life in Karula. The municipality gave the house in turn to Karula Women’s Society. Jaan Kompus was partner and trainee in the Lüllemäe apothecary, later merchant and house owner. He led an active part in Karula social life, especially improving the local performing arts. Aside from acting, he was the founder of people’s education society „Ärka” (Awaken), committee chairman of the monument for the Estonian War of Independence, and board member of Karula Parish Organisations Union. His work ended as Estonia was occupied by the Soviet Union in 1940. Jaan Kompus escaped to Munich, Germany where he remained until his death.

MTÜ Karula Naisselts (NGO Karula Women’s Society)

Karula Women’s Society was founded in 1928 to continue the work of Karula Housewives’ Society (founded in 1928). The activities include improving the society members’ crafts and home economy skills as well as offering possibilities to fill their leisure time. Homemade crafts have been displayed and sold in various exhibitions, fairs and expositions. Lately, the work has focused on weaving rugs, linen and woollen items on looms. Reviving the national craft traditions also includes making national costumes. Contact person: Eha Kotov, tel: 5344 6407, e-mail: eha.kotov@gmail.com; Õnneke Hermaste, tel. 5309 0670

KARULA NURSING HOME

The house was built by Gerhard Anderson who worked as a doctor in Karula in 1928-1940. Prior to that, the doctor’s office was in the same house as the apothecary. During the Soviet regime, the building housed various medical institutions. In 1996, Karula Nursing Home was opened in the doctor’s office. Twenty-four-hour general care service is offered to people who need help coping with daily life. Manager: Sirje Tann, tel: 53 090 755, e-mail: sirje.tann@valga.ee

LÜLLEMÄE CULTURE CENTRE

In 1927, community centre hall was opened in the renovated tavern. Above all, that enabled the local acting community to practice all year round. Today, the culture centre boasts a much wider range of activities. Director: Ene Kaas Open: Mon-Fri 8 am – 4 pm (plus events) Tel. 5330 1511, e-mail enekaas@gmail.com Website: https://www.facebook.com/karula.kultuur The building also houses MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu (NGO Lüllemäe Centre of Popular Education) Lüllemäe Centre of Popular Education offers informal education courses for adults. It has been active since 1995. Contact person: Ene Kaas tel. 5330 1511; e-mail: enekaas@gmail.com Lüllemäe küla, Karula vald, 68116 Valgamaa, tel: 769 7245, 520 5072; e-mail: opistu@gmail.com; Website: www.opistu.net.ee

KARULA NEW CEMETERY

In 1775, Catherine II banned burials next to churches and ordered new cemeteries to be built outside villages. In 1904, Lüllemäe new cemetery on the village’s steep northern slope was inaugurated and burials started. Cemetery guard: Lembit Kuntus, tel 53053855

FORMER LÜLLEMÄE SCHOOL HOSTEL

MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus (NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre) The aim of Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre is to promote healthy lifestyle and enable practicing recreational sport. Indoors facilities include accommodation, gym, conference room and winter sports equipment rental. Outdoors facilities include ski slope, snowtubing track, cross-country skiing and running tracks. Manager Valev Sisov, tel. 526 9020, e-mail: valev@karulatsk.ee Web page: www.karulatsk.ee Lüllemäe Basic School Kindergarten Headmistress: Jana Tiits, tel: 530 83117 E-mail: jana.tiits@karula.edu.ee Web page: http://www.karula.edu.ee/ Lüllemäe Basic School canteen Chef: Alesja Arikainen Tel: 767 9046

LÜLLEMÄE BASIC SCHOOL

There is an engraved stone on the grounds of Lüllemäe school, stating "A. 1687 hariduselu algus Karulas" (Year 1687 Beginning of Education in Karula). A Forselius school was opened here with five students. Literacy got a strong headstart in Karula after the Livonian General Governor issued a school order on 18 Apr 1765, stating that every manor was to open a village school. Nowadays, Lüllemäe Basic School continues to provide education as the descendant of several small schools of the Karula area (Kaagjärve, Jakobi, Pikkjärve (Vissi), Tüüra, Peetri, Madsa et al). Today’s Lüllemäe Basic School is a small innovative school that offers excellent contemporary education. The school has a wide range of extracurricular classes and values individual growth, healthy lifestyle and regional heritage. Along with its Kindergarten groups, Lüllemäe Basic School strives to preserve the region’s sustainability. Headmistress: Jana Tiits, tel: 53 083 117, e-mail: jana.tiits@karula.edu.ee School telephone: 76 79045 E-mail: kool@karula.edu.ee Website: http://www.karula.edu.ee/

NATIONAL GEOGRAPHIC YELLOW FRAME

The yellow frames were installed in the most beautiful places of South-East Estonia and are a very likeable tourist attractions where people like doing photos besides beautiful views opening through the yellow square. The frame in Lüllemäe is close to the start of running and skiing tracks of NGO Karula-Lüllemäe Health and Sports Centre, more info at www.karulatsk.ee, as well as Orienteering Club Juku-Peedu permanent tracks, more info at www.jukupeedu.ee

KARULA MAARJA CHURCH RUINS

The story behind Karula old church According to sources, the church existed as early as 1318 AD. In the course of history, the church has suffered a lot during wars. Jaan Lattik, the writer, politician and pastor from Karula has written about this period, “Armies have passed through Karula numerous times. On their way from Pskov, the Russians always directed their ways and war horns towards Karula. That is the most straightforward route to Valga. There is no denying that all of these enemies not only left the dust from their feet on our ground but brought us also destruction, ruins and blood... Burning the church was the smallest matter. One of the bloody battles of the Great Northern War was also fought next to the church of Karula...” (“Tell Me a Story”, 1946) In 1944, the church was burnt to the ground and is still in ruins.

Karula new church

After World War II, schoolmaster Aksel Kripsaar proposed rebuilding the church but the plans did not come true. In 1949, a smaller church bell was procured. It is now located in the tower of the new church. During the difficult postwar years between 1945 and 1948, the congregation was served by Robert Kannukene and Jaan Maior who were succeeded by Jaan Audova and Artur Raibakas. In 1992, Enno Tanilas started restoring the church and congregation. During the first five years, services had to be held in Lüllemäe Culture Centre but soon, the idea of building a new church emerged. Considering the actual circumstances, renovating the historical Maarja church was not an option. However, the church manor’s former granary, later used as a barn, seemed suitable. As a result of two years of hard work, archbishop Jaan Kiivit was able to inaugurate the new Karula church on 10 May 1997. Pastor: Enno Tanilas, tel: 529 6516, e-mail: enno.tanilas@eelk.ee Congregation e-mail: lullemae@gmail.com Website: www.eelk.ee/karula

Jaan Lattik’s Memorial Bench

On 23 June 2018, memorial bench to Jaan Lattik was opened in the courtyard of Karula church to celebrate his 140th anniversary.

LÜLLEMÄE BUS STATION

More info on bus traffic can be found at www.peatus.ee