Karula ajaloost

Karula nime (saksa keeles Karolen, Carolen, Carvele jne.) on seni teadaolevalt  esmakordselt mainitud kihelkonnakiriku asukohana 31. oktoobril 1392. aastal, kui viimasesse määrati uus preester. Karula kihelkond kuulub keskajal asutatud kihelkondade hulka, mille koosseisus olid  Karula ja Kaagjärve vallad. Kaasaja ajaloolased on arvamusel, et keskaegne kihelkond loodi tõenäoliselt muinasaegse kihelkonna põhjalt ja arvatavasti pole Karula oma nime saanud karudelt. See võib pärineda hoopis muistse kohaliku pealiku või esivanema isikunimest. Keskajal oli kihelkond suurem kui tänapäeval, kuna algselt oli selle osa ka pool Hargla kihelkonnast. Laanemetsa ja Koikküla külad eraldati Karulast Rootsi aja lõpul seoses Hargla kihelkonna moodustamisega 1694. aastal. Karula kihelkond kuulus esialgu Võru maakonda.

Eesti Vabariigi Valitsuse 6. septembril 1920. aastal vastuvõetud seadusega määrati kindlaks Valga maakonna maa-ala ja Karula  ning Kaagjärve vallad hakkasid kuuluma Valga maakonna koosseisu.

28. detsembri 1922.a. rahvaloenduse andmetel oli elanike arv Kaagjärve vallas 1400 ja Karula vallas 2837. Rahvastiku tihedus 15,2 inimest km²-l. Külasid ja talude rühmasid 8. Külad Karula vallas: Apja, Koobassaare, Ivaski, Mähkli, Metsoja, Nigu, Vissi ja Lüllemäe. Kaagjärve vallas olid ainult üksiktalud. Mõisaid 5 neist peamõisaid 3 (Iigaste, Kaagjärve ja Karula), karjamõisaid 3 (Kirbu, Rebase ja Väheru) ja 1 kirikumõis (Karula). Talusid 684, neist kuni 5 hektarit 124; 5 – 10 hektarit 88; 10 – 20 hektarit 163; 20 – 30 hektarit 147; 30 – 50 hektarit 107; 50 – 100 hektarit 53; 100 ja enam hektarit 2. Taludest ostutalusid 193, renditalusid ostutalude maadel 74, endisi mõisa renditalusid 78, uusi asundustalusid 286, muid talusid 53. Talude kasutada oli 17 592 ha maad. 1929.a. oli koduloomi: hobuseid 1218, veiseid 4062, lambaid 3608 ja sigu 2175.

Tööstuslikke ettevõtteid: telliskivitehaseid 1 (Karula), sae ja jahuveskeid 1 (Kaagjärve), jahuveskeid 3 (Karula), piimatalitusi 2 (Kaagjärve ja Karula ühispiimatalitus), viinavabrikuid 1 (Iigaste), kauplusi 13, neist 12 talurahva- ja segakauplust ja 1 viinapood. Laadapäevi korraldati aastas 3.

Algkoole oli 1929/30 õppeaastal 4, kokku 24 klassi, 13 õpetaja ja 256 õpilasega. Need olid: Kaagjärve 6 kl. kool 3 õpetajat, 88 õpilast, Madsa 6 kl. kool 3 õpetajat, 55 õpilast, Vissi 6 kl. kool 4 õpetajat, 71 õpilast, Iigaste 6 kl. kool  3 õpetajat, 45 õpilast.

Rahvaraamatukogusid 4, seltse ja ühinguid 29, arste 1, ämmaemandaid 1, postiagentuure 2, telefoniagentuure 1, kõnepunkte 3.

1930.a. vaestemaju 4, neis oli vaeseid  48 ja rahalist abi saajaid 98.

Vallad likvideeriti 1950. aastal ja tööd alustasid külanõukogud. 1960. aastatel toimunud haldusreform tükeldas sajandite vältel püsinud kihelkondi üsna juhuslikult. Karula külanõukogu liideti 1962. aastal Kaagjärve külanõukoguga. Karula kohalik omavalitsus taastati 30. jaanuaril 1992. aastal. Kuni 2017. aastani hõlmas Karula valla territoorium endiste Karula ja Kaagjärve valdade territooriume. Valla pindala oli 230 km², elanike arv 1001 (01.01.2015. a seisuga). Valla administratiivne keskus asus Lüllemäel. Vald jagunes 14 külaks. 2017. aasta omavalitsuste haldusreformi käigus liideti Karula vald koos Taheva, Tõlliste, Õru  ja Valga linna omavalitsustega Valga vallaks.

Karula loodus on väga mitmepalgeline.

Siin asub Karula rahvuspark, mis on loodud maastiku ja kultuuripärandi kaitseks.

Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood.

Üle kogu kihelkonna on rohkelt järvi, kõige enam kohtab neid siiski kõrgustiku aladel. Kõrgustik kannab Karula kõrgustiku nime. Selle kõige huvitavam ja haruldasem on Kaika kuplistik (kuni 26 kuplit km2-l). Kõrgeim tipp asub Rebasemõisa külas – Tornimägi ehk Rebasemägi, 137m ü.m.p.

Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on kihelkond püsinud tervikuna – inimesi seovad  keel (karula murre), vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil. Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse metsavendadest ning hoitakse korras esivanemate haudu Lüllemäel Vissis ja Kaikamäel

Koostanud Vaike Puudersell