rändur

JAAN LATTIK

Pildil on Jaan Lattik puhkusel Havail. Selle reisi tegid Ameerikas talle välja Ameerika väliseestlased. 

Jaan Lattiku muljed reisist Ameerikasse

Eesti (1878 – 1944). Allikad: noortejutud, mälestuste raamatud, „Teekond läbi öö“ I, II

Mäkiste renditalu

Sünnikodu

„Meie noorte“ mängumaa

Mäkiste talu teeotsas asub Jaan Lattiku mälestuskivi

Vana-Mendo talu

Isa päristalu

Valga

Kool

Tartu

Koolid

Viljandi

Elutöö paik

Viljandi Vanal kalmistul asub Jaan Lattiku viimne puhkepaik

Muttiko talu

Jaan Lattiku päristalu (ostis abikaasa vanematelt). Elas Muttikol saksa okupatsiooni ajal.

Tartust 28 km, Kambja kihelkonnas, Vana-Prangli (Veski) vallas

Tallinn

Poliitiku elupaik

 

Tallinn-Merivälja

Varjas punaste eest 1940/41.a. sügisel, talvel

Tallinn-Pääsküla raba

Varjas punaste eest 1941.a. kevadel, suvel

Venemaa. Allikas: „Teekond läbi öö“ I

Moskva

Peale ülikooli ähvardas sõjaväkke kutsumine. Vaimuliku seisus oleks jäädavalt vabastanud sõjaväeteenistuse ohust. Liivimaa, Eestimaa ja Peterburi konsistooriumid keeldusid vaimuliku eksameid vastu võtmast.

Lõpuks sooritas konsistooriumieksamid  Moskva konsistooriumis 1908.a.

Peterburg

1908-1909 tegi Peterburi Jaani koguduses Rudolf Kallase juures prooviaastat

Euroopa (1909 – 1940). Allikas: „Teekond läbi öö“ I

Riia

1909.a. ordineeriti Riia Jakobi kirikus kindralsuperintendent Theophil Gaethgensi poolt pastoriks

Vadstena

1919 EV esindajana Põhjamaade kirikute konverentsil Rootsis

St. Beatenbergi küla (Šveits)

1920 Eesti kiriku saadikuna Kirikute maailmaliidu konverentsil

Genf

1921 Eesti delegatsiooni liige Rahavasteliidu täiskogu istungil, kus Eesti võeti vastu Rahvasteliitu

Pariis

Külastas Pariisi tagasisõidul Genfist

Võnnu

1923 pühitseti Võnnu linnas langenud sõdurite mälestussammast, kus esines EV esindajana lätikeelse kõnega

Varssavi

1930 kuulus riigivanema saatjaskonda riigivisiidil Poola

Sudeedimaa, Ungari

1938 jälgis Eesti Valitsuse ülesandel kiirestiarenevaid sündmusi Euroopas.

Eger, Berliin, Budapest, Viin, Bratislava

Prantsusmaal ja Danzigis

1939 saatis EV teda  teist korda Euroopasse sündmusi jälgima.

Mecklenburg, Pariis, Danzig, Gdynia

Kaunas

1939-1940 EV saadik Leedus

Reis lõunamaale. Allikas: Jaan Lattik. „Lõunamaale“, 1925. Reisikiri piibliga seotud paikadesse

Riia

 

Varssavi

 

Viin

Viinis varastati Lattikult rahakott 126 dollariga

Budapest

Külastas Ungari parlamenti

Triest

Siit algas sõit üle Vahemere

Kairo

Püramiidid

Luxor

Kuningate hauad

Haifa

 

Tibeeria

Keneetsareti järv ehk Kaalilea meri

Naatsaret

Jeesuse kodukoht

Jeruusalem

 

Petlehem

 

Jeeriku

Väljasõit Jordani ja Surnumere äärde

Jaffa, Tel-aviv

 

Port Said

 

Ateena

 

Soloniki

 

Belgrad

 

Risti-põiki läbi Rootsi (1944 – 1967). Allikas: „Teekond läbi öö“ IV

Rootsi-aastail pidas jumalateenistusi, kõnelusi või ametitalitusi 44 linnas + üksikud kogudused („Teekond läbi öö“ IV lk. 195-196)

Väike Rootsi valik:

Stockholm, Erstagatan nr. 1

Jaan Lattiku Rootsi-kodu Ersta diakoniasutuses. Korter koosnes ühest toast. Toas oli kaks kohvrit. Üks esindas oma päristalu Muttikot Kambja kihelkonnas, teine isatalu Karulas

Södertälje

Paguluseaastail Södertälje eesti koguduse õpetaja

Göteborg

Esimene teenistus juba 1944.a. jõulude ajal. Eesti pihtkonna esimene õpetaja. Suur vahemaa Stockholmi ja Göteborgi vahel (456 km) ei olnud kerge…

Tylösand

Eesti põgenike laager Göterborgi lähistel. Esimesed lahkhelid eestlaste vahel

Lund

Seal tegutses Eesti Kirjanike Kooperatiivis naabervalla mees Bernard Kangro, naise võttis Karulast. Pikki aastaid oli Lundis  Kangro lähim kaasvõitleja Karula kihelkonna mees Valev Uibopuu (põrm maetud Karula surnuaeda)

Olöfstrom

Puhkas mõned päevad peale silmaoperatsiooni major Võhma perekonnas. Pr. Regima Võhma Karulast aitas lugeda „Meie noorte“ käsikirja.

Sai Reginalt telegrammi: „Ummõn mii linduN.Y.“ Mis see eesti keeles on?

Gotland

Gotlandi eesti koguduse õpetaja, Viljandi abiõpetaja ja kamraad Tõldsepa külaline

Porjuse alevik Põhja-Rootsis laplaste maal

Lapi rahvas sai veidi aru mede keelest ja Lattik sai nende murdest palju paremini aru kui soome kirjakeelest.

Seda tegi Lattiku emakeel – võru murre

Ameerika-turnee (1952 – 1953).  Allikas: „Teekond läbi öö“ III

Lasi risti-põiki läbi Põhja-Ameerika Väike valik:

Montreal

Saabumine Ameerikasse

Toronto

Poja peres. Ameerika-turnee „peastaap“

New York

USA peastaap, kus teda priileiva sööjana ei armastatatud – ikka alul talaaris ja siis tsiviilis…

New Yorgki saabus teade Rei „Oslo valitsusest“

Pouchkeeps

Kohalikud eestlased võtsid kõik tiitlid ära, alles jäi „Mede Jaan“

San Fransisco

 

Portland

 

Hawai

Väliseestlased tegi puhkuse välja

Portland

Jumalateenistus Karula kirikuõpetaja Kiiskiga

22.X1928. Montreal

Juubeli tähistamine poja peres

Saksamaal mööda eestlaste kolooniaid ja kogudusi (1955). Allikas: „Teekond läbi öö“ IV

See on lausa uskumatu, millise turnee suutis Jaan Lattik sooritada 77-aastaselt… Küll talaaris, küll tsiviilis…

Lüübek

Kohtumised, teenistused ja kohvilauad kohalike eestlastega

Külastas Lüübeki linnapead

Jaan Lattiku külaskäiku Saksamaale kajastati kolmes sakslaste lehes

Oldenburg

 

Ammerländeri koloonia

 

Sandplatzi koloonia

 

Vareli vanadekodu

 

Augustdorfi põgenike-laager

Siin koostas Alfred Maurer valitsuse, mis oli meie põhiseadusele kõige lähedamal

Bethel bei Bielfeldt

Parandamatud haigete „paradiis“

Düsseldorf

Kokkusaamine Balti-Saksa Ühingu juhtivate tegelastega

Geisilingen (Mannheimi läheduses)

Eestlaste töökompanii ameeriklaste teenistuses

Tübingen

Külaline Viljandi koguduse liikme kol. Jakobseni kodus

Geislingen

Üks suuremaid eesti pagulaste keskusi Saksamaal

Göppingen

Põgenike barakklaager

Stuttgard

Jumalateenistused ja kohtumised eestlastega

Reutlingen

Kohtumine Leedu eksiiljuhtide ja Läti kirikupeaga

Memmingen

Kohtumine minister Seltersiga

Augsburg

dr. Marthin Lutheri usupuhastuse linn.

Mitmed jumalateenistused ja koosviibimised eestlastega

München

Kohtumised eestlaste suure Müncheni kogudusega

Berchdesgaden

Insula vanadekodu

Tagasi Müncheni kaudu Eesisse

Täbingen – Heidelberg – Bonn

Bonn

Meenutused Loreleist. Kohtumised Lääne-Saksa tripppoliitikutega

 

Jaan Lattiku ajarännak

22.X1878 ~kell 6 p.l.

Nägi esmakordselt ilmavalgust Mäkiste renditalu suitsusaunas („MA“)

~1888

Õppis lühemat aega Madsa vallakoolis (jutustus „Mälestused“)

1889-1891

Valga elementaarkool („Koolipoisid“)

1893-1894

Hugu Treffneri Gümnaasium („Koolipoisid“)

1896-1902

Tartu Aleksander I gümnaasium („Koolipoisid“)

~1900

Alustas „Postimehes“ kirjanduslikku tegevust Jaan Kittali varjunime all

1902-1908

Tartu Ülikooli usuteaduskond, mille lõpetas cand. theol. kraadiga („TLÖ“ I)

1907 (1908?)

Ilmus noortejuttude kogumik „Meie noored“, millega omandas üldise tuntuse. Hiljem mitmed täiendatud kordustrükid

1908

Abiellus lätlanna Alice Hassmanniga. Pulm toimus abikaasa vanematele kuulunud Muttiko talus, mille Jaan Lattik hiljem endale ostis

1908

Sooritas Moskva konsistooriumis konsistooriumieksamid. Vaimuliku seisus vabastas jäädavalt sõjaväeteenistusest

1908-1909

Prooviaasta Peterburi Jaani koguduses Rudolf Kallase juures

29.XI1909

Ordineeriti Riia Jakobi kirikus kindralsuperintendent Theophil Gaethgensi poolt pastoriks

1909

Siirdus eelkõige Villem Reimanni kutsel Viljandisse

1909

Viljandi maakoguduse abiõpetaja

1909-1912

Viljandi Eesti Hariduse Seltsi progümnaasiumi juhataja, hiljem õpetaja

1910

Valiti Viljandi maakoguduse (Pauluse koguduse) pastoriks, hiljem Viljandi praostkonna praostiks

1917-1938

Viljandi Eesti Hariduse Seltsi esimees

1919

Üks Kristliku Rahvaerakonna asutajaid

1919-1934

Asutava Kogu ja I – V Riigikogu liige

~1919

Valiti kirikupäeva poolt konsistooriumi assessoriks, oli kirikuvalitsuses 4 aastat, esindades Eestit mitmetel konverentsidel ja kongressidel (juunis 1919 esindas Eestit põhjamaade kirikuesindajate konverentsil Rootsis).

1921

Eesti delegatsiooni liige Rahavasteliidu täiskogu istungil, kus Eesti võeti vastu Rahvasteliitu

1923

Esimese rahvahääletuse peakorraldaja, kus nõuti usuõpetuse tagasiviimist koolidesse. Usuõpetuse poolt anti 330 000 häält, vastu 130 000

 

 

1925

Sooritas reisi lõunamaale Piibliga seotud paikadesse („Lõunamaale“)

1925-1927

EV haridusminister

18.XII1926

Avas haridusministrina Eesti Rahvusringhäälingu tegevuse

1928-1931

EV välisminister. Võttis 1929 vastu Rootsi kuninga ja 1930 Poola presidendi, kuulus 1930 riigivanema saatjaskonda riigivisiidil Poola

1938

Viibis Eesti Valitsuse ülesandel vaatlejana Sudeedimaal ja Ungaris

1939

Viibis Eesti Valitsuse ülesandel vaatlejana Prantsusmaal ja Danzigis

1939-1940

Eesti saadik Leedus

1940-1941

Varjas ennast punase võimu eest Tallinna ümbruses („TLÖ“ II)

1941-1944

Elas põhiliselt oma Muttiko talus Tartumaal. Kirjutas ajalehtedele mõtisklusi ja palveidki.(„Meie vanad“)

10.IX1944

Pidas viimase jutluse oma Viljandi kogudusele

IX1944

Lahkus ühe viimase põgenikelaevaga kodumaalt

1944-1967

Elas Stockholmis. Töötas arhiivitöölisena Stockholmi Kõrgkoolis. Ilmusid mitmed jutukogud ja mälestusteraamatud, jutluste kogu „Tulge vee juurde“ (1961), romaan „Teda ei ole siin“ (1964). Reisis palju ringi ning püüdis oma jutluste ja kõnedega ülal hoida eesti vaimu.

01.III1945

Valiti Göteborgi eesti pihtkonna õpetajaks

1952-1967

Teenis emeriitusena Södertälje eesti kogudust

1952-1953

Reis Põhja-Ameerikasse, kus külastas eestlaste kogukondi ja kogudusi

(„TLÖ“ III)

1955

Reis Lääne-Saksamaale, kus külastas eestlaste kogukondi ja kogudusi

(„TLÖ“ IV)

Kui  aastal 1955 Jaan Lattik tuli Saksamaale kõnelema, lubas ta kuulutada jumalasõna ka ameerika sõjaväes teenivatele endistele eesti sõduritele. Tavaliselt on ju kirikuõpetaja jutlus sõjameestele vastumeelne ärakuulamise vaev. Kui aga Jaan Lattik rääkis eesti sõduritele, ei tahtnud kuulajaskond lahkuda.

1956-1962

Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu esimene esimees, hiljem auesimees

27.VI967

Suri Stockholmis, maeti algselt Stockholmi Metsakalmistule

1988

Eestis hakati eelkõige tänu Hando Runnelile taas Jaan Lattikust rääkima ja kirjutama. Ilmus „Koolipoiste“ kordustrükk

21VI1998

Sünnitalu Mäkiste teeotsas avati Jaan Lattiku mälestuskivi

22.X1998

Lüllemäel toimus Võro Instituudi korraldusel väga esinduslik konverents „Teejuht. Jaan Lattik 120“

23.VI1999

Toimus esimene Jaan Lattiku mälestusjooks ja kõnd „Teejuht“ Mäkistest  Karula kiriku juurde tema kuulsa noortejutu „Teejuht“ ainetel

22.X2008

Oma 130. sünniaastapäeval saabus Jaan Lattik taas Eestisse

01.XI2008

Alice ja Jaan Lattiku säilmed maeti ümber Viljandi Vanale kalmistule. Kõnega esines EV President Toomas Hendrik Ilves

2009

„Meie noorte“ 1952.a. Stockholmis ilmunud valimiku kordustrükk

23.VI2018

Karula kiriku õuel avati Jaan Lattiku mälestuspink

17.X2018

Toimub Jaan Lattiku mälestuspäev „Teejuht. Jaan Lattik 140“